Taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenustest
Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus (HNRK) tegeleb peamiselt neurorehabilitatsiooniga ehk neuroloogiliste probleemide järgselt tekkinud toimetulekuhäiretega inimeste taastusraviga.
Neurorehabilitatsiooni põhitõed.
- spinaalse rehabilitatsiooni osakond seljaajukahjustusega ning teiste mitte peaajukahjustusega seotud seisunditega inimestele,
- neurorehabilitatsiooni osakond peaajukahjustusega – insult, traumaatiline ajukahjustus, Sclerosis Multiplex, PCI jne – inimestele ning
- laste taastusravi ja tugi-liikumiselundkonna taastusravi osakond, mille tegevusest lõviosa on pühendatud erinevate arenguhäiretega ja/või neuroloogiliste haigustega lastele ning väiksem osa skeleti-lihasüsteemi probleemidega täiskasvanutele.
Me soovime alati leida parima lahenduse konkreetse patsiendi jaoks, seega täpsemate küsimustega võtke ühendust meie infotelefonil (+372 4725 400), e-maili (info@hnrk.ee) või facebooki lehe vahendusel.
Enamikes Euroopa riikides esineb puudeid/vaegusi umbes 10% elanikkonnast. Elanikkond neis riikides vananeb ning koos sellega tõuseb ka vaeguste esinemissagedus.
Üksikisiku tasandil kajastub see hoolduskoormuse kasvus, ühiskonna jaoks aga tervishoiule ja sotsiaalhooldusele kuluvate summade suurenemises.
Rasked haigused ja traumad lõppevad üha harvemini surmaga, kuid võivad seetõttu suurendada ka keeruliste funktsionaalsete probleemidega patsientide arvu. Lisaks kasvavad pidevalt ka Euroopas elavate inimeste ootused tervena püsida.
Taastusravi/rehabilitatsioon aitab vähendada puudest tulenevaid piiranguid ning avardab puuetega inimeste võimalusi. Tihti ei maksa see rohkem kui kuluks raha taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenustest ilma jäänud patsiendi poolt vajatavatele tervishoiuteenusele. On tõestatud, et liikumisvaegusest, ajukahjustusest ja valust tingitud tüsistuste ennetamisega kaasnevad mitmed eelised – kvalitatiivsed patsiendi ning kvantitatiivsed finantstagajärgede seisukohast vaadatuna. (Euroopa Taastusravi Valge Raamat (J Rehabil Med 2007; 39: 1–48)
Maailma Terviseorganisatsioon defineerib taastusravi/rehabilitatsiooni kui „kõikvõimalike toimetulekut raskendavate ja puuet põhjustavate haigusseisundite mõju leevendamisele ning puuetega inimeste optimaalse sotsiaalse integratsiooni saavutamisele suunatud meetmete kasutamist“.
Euroopa Meditsiinispetsialistide Liidu (UEMSi) taastusravi ja füsiaatria sektsiooni definitsiooni kohaselt on taastusravi ja füsiaatria „iseseisev meditsiiniharu, mis tegeleb kehalise ja kognitiivse funktsioneerimisvõime, tegutsemise (sh käitumise) ja osaluse (sh elukvaliteedi) parandamise ning personaalsete ja keskkonnategurite muutmisega. Seega kuulub antud meditsiiniharu vastutusalasse puuet põhjustavate meditsiiniliste seisundite ja nendega kaasuvate haiguste all kannatavate igas vanuses patsientide probleemide ennetamine, diagnoosi panemine, ravimine ning taastusravi/rehabilitatsioon.“
Taastusravi/rehabilitatsiooni eesmärgiks on toetada inimeste iseseisvat toimetulekut ja autonoomiat, kasutades selleks holistilist lähenemisviisi, kus iga inimest käsitletakse ühtse tervikuna.
Kui maailmas käsitletakse taastusravi/rehabilitatsiooni tervikuna (ingl. keeles rehabilitation), siis Eesti riigis eristatakse taastusravi/rehabilitatsiooni organiseerimisel ja rahastamisel kaht paralleelselt toimivat süsteemi:
- taastusravi süsteem – mida finantseerib Eesti Haigekassa (EHK) ning mida liigitatakse tervishoiu-/meditsiinivaldkonda kuuluvaks
- rehabilitatsioonisüsteem – mida rahastatakse kahest allikast: Sotsiaalkindlustusamet (SKA) finantseerib sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid ning Eesti Töötukassa finantseerib tööalase rehabilitatsiooni teenuseid. Neid teenuseid liigitatakse sotsiaalvaldkonda kuuluvaks
Laiemas plaanis teenivad nimetatud kaks paralleelsüsteemi üht, juba eelnimetatud, eesmärki: toetada mingil põhjusel haigestunud, vigastada saanud inimeste iseseisvat toimetulekut ning hakkamasaamist igapäevaeluga, abistades nende (re)integreerumist ühiskonda.
Nii taastusravi- kui rehabilitatsiooniteenuse raames osutatavad teenused võivad olla nii ambulatoorsed kui statsionaarsed ning hõlmavad suurt hulka spetsialiste: taastusarst, füsioterapeut, tegevusterapeut, psühholoog, logopeed, sotsiaaltöötaja jt.
HNRK osutab nii taastusravi- kui rehabilitatsiooniteenust lastele ja täiskasvanutele. Suurimaks HNRK tegevusalaks on statsionaarse taastusraviteenuse osutamine, millele järgnevad oluliselt väiksemas mahus ambulatoorne taastusraviteenus, statsionaarne ja ambulatoorne rehabilitatsiooniteenus.
HNRK järgib ravitegevuses kolme olulist põhiprintsiipi:
- Meeskonnapõhine patsiendikeskne lähenemine
- Eesmärgistatud tõenduspõhine tegevus
- Võrdse toe printsiibile ja kaasamisele tuginev jõustamine
