Ajalugu

1957. ja 1958. aastal laastas Eestis poliomüeliit ehk lastehalvatus.

Haigus levis piisk- ja kontaktnakkuse teel ning põhjustas peaaju ja seljaaju hallaines kahjustusi, mille tagajärjed olid inimeste toimetulekule pahatihti väga traagilised.

Paljud pidid jätkama elu ratastoolis või muud liikumisabivahendit kasutades. Toonane Tartu Ülikooli professor Ernst Raudam pakkus välja spetsiaalse raviasutuse idee, et poliomüeliidi ohvreid aidata.

23. detsembril 1958. Aastal võeti vastu esimesed väiksed patsiendid – Haapsalu neuroloogiline rehabilitatsioonikeskus oli uksed avanud. Tollal kandis haigla nime Haapsalu Vabariiklik Lastesanatoorium ning asus 1885. aastal ehitatud baltisaklaste villas Haapsalu tagalahe ääres.
Esialgu tegutses haigla vaid laste raviasutusena, kuid juba aastal 1961 avati ka täiskasvanute osakond.

Kui lastehalvatusest kannatada saanutega tegelemine vähenes seati haiglale eesmärgiks pakkuda taastusravi ja rehabilitatsiooniteenust kesknärvisüsteemi, sealhulgas seljaajukahjustusega lastele ja täiskasvanutele.
See on tänaseni HNRK peamine mission.

Haigla tegutses vanas villas väga kaua: kuni aastani 2001, mil koliti uude – tänaseni kasutuses olevasse – majja aadressil Sadama 16. 19. mail toodi patsiendid vanast majast uude. Praegune hoone renoveeriti rehabilitatsioonikeskuse vajadusi silmas pidades, mis tähendab, et kõik ruumid on ligipääsetavad ratastooli vm liikumisabivahendiga.
2012. aastal viidi läbi ulatuslikud renoveerimis- ja ümberehitustööd, mille raames ehitati lisakorrus hoone A-korpusele ning vahetati välja maja soojustus, välisfassaad ja aknad-uksed.

Haiglal on olnud aegade jooksul 5 erinevat nimetust:

1958 – 1961 Haapsalu vabariiklik Lastesanatoorium
1961 – 1983 Haapsalu Neuroloogia ja Ortopeedia Haigla
1983 – 1994 Haapsalu Haigla
1994 – 2003 Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus
2003 – …… SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus