Eesmärkide seadmine – see suur elevant selles väikses toas.

Eesmärkide seadmist peetakse taastusravi/rehabilitatsiooni õnnestumise üheks oluliseks eelduseks. Teisalt, on see keeruline ettevõtmine, millele tõenduspõhiseid lahendusi otsivad paljud. Sellele teemale on suuremate huviliste rõõmuks pühendatud terve raamat: „Rehabilitation goal-setting. Theory, Practice and Evidence“ by William Levack and Richard Siegert (CRC Press, 2014), mille veergudelt pärinevad ka allkirjutatud mõtted.

Siin blogiveergudel jääme aga lihtsate liistude juurde ning kirjutame aluspõhimõtetest ehk sellest, mida võiks teada, et eesmärkide peale mõtlemisel ja neid seades saaksime olla inimesekesksed ning taastumist soodustavad.

Esmalt, eesmärk – rehabilitatsiooni kontekstis – võiks ennekõike olla oodatava tulemuse kirjeldus ehk öelda, mida soovitakse taastusraviga saavutada.

Teiseks, eesmärgil on mõned omadused, mida silmas pidades, võib see hakata toimima kui tööriist patsiendi kaasamiseks ja motiveerimiseks. Neile on erinevaid ja mitmete autorite poolt kirjutatud selgitusi, kuid lihtsuse huvides kasutame siinkohal pool-jõulist eestindust akronüümile SMART*:

            S      s p e t s i i f i l i n e

            M    m õ õ d e t a v

            A     a j a l i s e l t   m ä ä r a t l e t u d

            R     r e a l i s t l i k

            T       t ä h e n d u s l i k

Täpne ehk spetsiifiline eesmärk on parem kui üldine, arusaadav. Näiteks lihasjõudluse parandamine vs Juss jõuab viia tavapärase raskusega kaks poekotti oma kolmanda korruse korterisse.

Mõõdetav eesmärk on hõlpsamini järgitav ning arusaamine sellest, kas edenemine on toimunud on parem, kui mitte mõõdetava tulemuse kirjelduse puhul. Näiteks kehakaalu alanemine vs 2023. aasta lõpuks on Juuli kehakaal 55 kilogrammi.

Ajaliselt määratletud eesmärk loob tulemuse ootamisele perspektiivi. Nii uuringud kui praktiline kogemus ütleb, et väikeste sammudena seatud eesmärgid on inimestele meeldivamad. Need loovad edasiliikumise tunde, andes nõnda lootust ja eneseusku juurde.Näiteks elukvaliteedi paranemine vs 1. septembril 2024. aastal alustab Julius osaajaga töötamist IT-spetsialistina.

Realistlik eesmärk on midagi, mis pärineb elust enesest ning tundub asjaosalistele saavutatav olemasolevates tingimustes. Siinkohal on huvitav mainida, et realistlikkus on iseäranis oluline mõõde spetsialistidele: tihti on see esimene kriteerium, mille järgi eesmärki läbi rääkima hakatakse.

Tähenduslik ehk inimesele oluline eesmärk on selline, mis puudutab midagi, mis on inimesele tõesti tähtis: seotud tema huvidega, koduga, unistustega, positiivsete emotsioonidega, olulise sündmusega. Näiteks õpib rääkima vs Jaak peab abikaasa 50. juubelil kõne.

On igati mõistetav, et ideaalseid eesmärke ei ole olemas ning nende kirjapanemine ei tohiks olla formaalsus teiste omasuguste seas. Kõige olulisem on neid lihtsaid printsiipe teada ning rakendada neid, mis parasjagu on tehtavad.

Kolmandaks, eesmärkide püstitamine – kui on rakendatud targalt ja läbimõeldult – on üks taastusravis rakendatavaid sekkumisi. Kindel vahend soovitud tulemuste saavutamise teel. Eesmärkide seadmine ei ole kerge. See on segu kaasavast suhtlemisest, s.h. kuulamisest (!) ning oskuslikust tegutsemisest, s.h. sekkumiste planeerimisest, takistuste tajumisest jne. Küll aga on see äärmiselt huvitav ning lõputuna arenev osa taastusravist, millel sarvist haarates on kasud kindlasti suuremad kui see kahju, mis tekib, kui valime seda mistahes põhjustel ignoreerida.

Ma loodan, et see lihtne kokkuvõte on mistahes eesmärgi püstitamisega seotud mõtete mõtlemisel abiks.

Mõnusat talve!

Kadri Englas  I  HNRK juhatuse esimees o Otago ülikooli meditsiiniteaduste doktorant o rehabilitatsioonientusiast

____________________________

*Inglise keeli on akronüümi sisu kõige traditsioonilisemal moel specific, measurable, achievable, realistic, time-specific.